Áššedovdit rávvejit Sámedikkiid hilgut sámekonvenšuvnna

2005as gárvi bargojoavku, maid Carsten Smith jođihii vuosttáš árvalusa ođđa sámekonvenšuvdnii.

12 jagi maŋŋel leat davvi riikkaid stádat Norga, Suopma ja Ruoŧŧa šiehtadallan dán árvalusa gaskaneaset.

Ođđajagimánus gárvejedje šiehtadallat ja dál lea sámekonvenšuvnna árvalus davvi riikkaid Sámedikkiid duohken.

Golbma áššedovdi rávvaga

Golbma áššedovdi leat guorahallan árvalusa ja ná rávvejit sii Sámedikkiid:

1. Åhrén

Professor Mattias Åhrén eamiálbmot ja sámi rivttiin buktá dán konklušuvnna Sámedikkiide.

– Mun oaivvildan árvalus ii čuovo álbmoga vuolemus gáibádusaid ja danin lea sihke várálaš dohkketmeahttun. Dát suoláda sápmelaččaid rievtti iešmearrideapmái. Dát addá stáhtaide rievtti gevret sápmelaččaid eret eatnamiin ruvkii ja čáhcefápmorusttega váste, dása mearrida stáhta ieš eatnama ruđalaš árvvu. Dát addá maid stáhtaide rievtti dohkkehit earáid go sápmelaččaid sámi jienastuslohkui, mii sáhttá molsut Sámedikki guovlludiggin ja doaibmá assimileren vuoigŋan. Mun oaivvildan ahte árvalusa galgá sáhttit ođđasit šiehtadallat, vaikko vel stáhtat čuoččuhit ahte dan ferte juogo dohkkehit dahje hilgut.

Dárogilli:

– Jeg mener det her forslaget ligger langt unna folkets standard og er direkte farlig fra et samisk perspektiv og derfor er uakseptabelt. Blant annet fordi den fratar samene rett til selvbestemmelse. Det gir statene rett til å ta vekk fra samene landområder for blant annet gruve og vannkraftverk. Bare staten utgjør en sum penger som dem selv bestemmer og det gir staten rett til å føre inn andre enn samer i samemanntallet, hvilket risikerer å forvandle Sametingene til regionale parlament og til slutt assimilering. Jeg mener derfor at man skal om forhandle og er sikker på at man får det, uansett om statene har brukt hersketeknikk at dette er en take it or leave it forslag."

2. Scheinin

Professor Martin Scheinin, riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođa ja láhka suorggis ges ovdanbuktá ges iežas konklušuvnna ná:

– Sápmelaččat fertejit leat čielgásat mat sin eavttut leat ja áigot go doalahit iežaset rivttiid mat ovddiduvvojit riikkaidgaskasaš deklarašuvdna ja eamiálbmot deklarašuvdna. Dat ii leat vejolaš kompromissa dahkat vuolibut dási rivttiide mat juo leat álgoálbmot deklarašuvnnas.

Dárogillii:

– Min konklusjon er at samene må være veldig klare om sine egne vilkår og de vil beholde sine rettigheter som grunner seg til internasjonale deklarasjoner og urfolks deklarasjoner. Det får ikke gjøres kompromiss på urfolks deklarasjonen angående de rettighetene som allerede finnes."

3. Kuokkanen

Rauna Kuokkanen, vuosttáš amanueansa stáda diehtagis ja álgoálbmot oahpus rávve ges ná;

– Mu konklušuvdna lea ahte sámekonvenšuvnna ii sáhte dohkkehit dálá hámis, muhto galget joatkit vuđolaš ráđđádallamiin nanusmáhttit ja dorvvastit sámi sajádaga namalassii eamiálbmogin. Mun oaivvildan ahte soahpamuš berre čielgasit nannet ja dovddastit sámi vuoigatvuođaid eamiálbmogin, iige dušše kultuvrralaš veahádahkan nugo soahpamuš teaksta dálá hámis dáhkká, ahte eamiálbmogiid rivttiid guovddážis lea eananriekti ja riekti iešmearrideapmái, muhto sámi soahpamuš nu movt dál lea dat ii nanne iige dovddas goappá ge.

Sámedikkit juogo dohkkehit dahje hilgot sámekonvenšuvnna árvalusa ovdal go Ruoŧa ja Suoma riikkabeaivvit ja Norgga stuoradiggi ratifiserejit dan. Lea eahpečielggas dohkkehuvvo go sámekonvenšuvdna jus Sámedikkit hilgot dan.

• Loga maid dán: Kommentar: En skuffende nordisk samekonvensjon

Fina Magne Ove Varsi kommentára guldalit áššedovdiid konklušuvnnaid birra bearjadaga Ođđasiin .