Hopp til innhold

Guorahallojuvvoš go dáruiduhttin? Dát leat áidna bellodagat mat leat mearridan áššis

Lea ain hui eahpečielggas ásahuvvogo kommišuvdna mii guorahalašii mo sápmelaččat ja kvenat leat vásihan dáruiduhttima.

Rasmus Hansson (Mdg) og Trine Skei Grande (V).

DOARJUBA KOMMIŠUVNNA: Stuorradikkis geassemánus jienastit sihke Birasbellodat ja Gurutbellodat duohtavuođakommišuvnna ásaheami beali. Rasmus Hansson jođiha Birasbellodaga ja lea Stuorradikki dárkkistan- ja vuođđudanlávdegotti miellahttu. Trine Skei Grande lea ges Gurutbellodaga jođiheaddji ja stuorradiggeáirras.

Foto: Terje Pedersen / NTB scanpix

Geassemánus mearrida Stuoradiggi ásahuvvogo nu gohčoduvvon duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna, guorahallandihtii mo dáruiduhttin lea čuohcan ja váikkuhan sápmelaččaide ja kveanaide.

Leat Stuoradikki dárkkistan- ja vuođđudanlávdegotti miellahtut geat šaddet siskkáldasat iežaset bellodagain ávžžuhit eará stuorradiggeáirasiidda, mo sii galget Stuorradikkis jienastit áššis.

Danin leage NRK gulaskuddan muhtin lávdegoddemiellahtuin ja bellodatovddasteddjiin – maid sii oaivvildit.

– Fasttes oassi Norgga historjjás

Ola Elvestuen

DÁHTTOT GUORAHALLAMA: Gurutbellodaga stuorradiggejoavkku nubbijođiheaddji Ola Elvestuen (govas) lea mielas kommišuvdnii. Lea Abid Q. Raja gii baicce ovddasta bellodaga Stuorradikki dárkkistan- ja vuođđudanlávdegottis.

Foto: Olav Juven / NRK

Earret Sosialisttalaš Gurutbellodaga áirasat, geat lunddolaččat dieđusge šaddet doarjut iežaset bellodaga evttohusa, de leat Gurutbellodat ja Birasbellodat áidna bellodagat mat dál juo leat mearridan áššis.

Bellodagaid stuorradiggeáirasat bohtet eará sániiguin geassemánus doarjut kommišuvnna ásaheami.

– Dáruiduhttinpolitihkka lea fasttes oassi Norgga historjjás.

– Guorahallan buvttášii ovdan mo našunalisma ja rasisma čuhce sápmelaččaide ja kvenaide, ja makkár váikkuhusat das leamaš, dadjá Gurutbellodaga Ola Elvestuen.

Su bellodagas leat oktiibuot ovcci áirasa.

Birasbellodaga áidna stuorradiggeáirras, Rasmus Hansson, lohká maid dehálažžan ásahit kommišuvnna.

– Lea lunddolaš vuohki oažžut dihtosii mii dat lea geavvan, ja dat buoridivččii sihke dážaid, kveanaid ja sápmelaččaid boahtteáigge dili, dadjá Hansson.

Internatbarn i Karasjok i 1950 / Kirsti Bergstø (SV)

EVTTOHEADDJI: Norgga stáhta dáruiduhttinpolitihkka álggii 1800-logu gaskkamuttus. Almmolaččat daddjui ahte sápmelaččat eai lean dásseárvosaččat, ja sápmelaččain eai galgan leat makkárge vuoigatvuođat iežaset gillii ja kultuvrii. Earret eará dat leat sivat ahte Sosialisttalaš Gurutbellodat lea evttohan kommišuvnna. Stuorradiggeáirras Kirsti Bergstø lea bellodaga áššenjunuš.

Foto: Sverre A. Børretzen (NTB Scanpix) / Sosialistisk Ungdom (pressebilde)

– Čuozai garrasit munnje

 Hans Fredrik Grøvan

JURDDAŠIT AIN: Kristtalaš Álbmotbellodaga Hans Fredrik Grøvan lea Stuorradikki dárkkistan- ja vuođđudanlávdegotti miellahttu. Son lea ieš positiivvalaš duohtavuođa- ja seanadankommišuvdnii, muhto su bellodagas eai leat vel mearridan maidige.

Foto: Ruud, Vidar / NTB scanpix

Kristtalaš Álbmotbellodaga Hans Fredrik Grøvan lea maiddái mielas ásahit kommišuvnna.

– Kommišuvdna buvttášii ođđa máhtu, dadjá son.

Son lei okta dain dárkkistan- ja vuođđudanlávdegotti áirasiin, geat dán vahku álggus čuvvo lávdegotti gulaskuddama kommišuvdnaásaheami birra.

– Dat mii bođii ovdan gulaskuddamis čuozai garrasit munnje, sihke eaŋkildáhpáhusat, muhto maiddái dat maid sámi servodat lea dáruiduhttimis vásihan áiggiid čađa, dadjá Grøvan.

Doallá čihkosis maid oaivvilda

Kanadas ásahedje duohtavuođakommišuvnna, ja maiddái Suomas ja Ruoŧas lea dáid áiggiid guorahallamin vejolašvuođaid sullasaš kommišuvnna ásahit.

Ii Guovddášbellodatge leat mearridan dorjotgo kommišuvnna.

Bellodaga stuoradiggeáirras Per Olaf Lundteigen lohká gal baicce ahte Stuorradikki dárkkistanlávdegotti gulaskuddan váikkuhii su oaidnui.

– Gal gulaskuddamis ávžžuhuvvui čielgasit ahte álggahit barggu ásahit kommišuvnna.

Lundteigen dovddasta NRK:i ahte son lea gal mearridan áššis, muhto maid lea mearridan ii muital mediaide vel.

– Háliidan leat veahá várrogas maid mun almmolaččat dajan, ovdal go lean iehčan bellodatgummiiguin gulahallan. Lea dehálaš ahte min bellodagas lea ovttajienalašvuohta áššis, dadjá Lundteigen.

Jan Henrik Fredriksen (Frp) og Per Olaf Lundteigen (Sp)

MEANNUDIT FARGGA: Ovddádusbellodaga Jan Henrik Fredriksen ja Guovddášbellodaga Per Olaf Lundteigen leaba guovttis dan oktiibuot 169 stuorradiggeáirasis geat geassemánus meannudit ahte šattašgo Norggas ásahit duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna.

Foto: Kristin Forland (NRK), Gorm Kallestad (NTB scanpix)

Dovddasta vuoigatmeahttunvuođa – liikká ii fuola kommišuvnna

Ovddádusbellodaga stuoradiggeáirras Jan Henrik Fredriksen ii doarjjo duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna ásaheami.

Su mielas lea dáruiduhttima váikkuhusat bures juo čielggaduvvon.

– Dat ii leat eahpádusge ahte sápmelaččat leat vuoigatmeahttumit gieđahallojuvvon, muhto mii han diehtit juo dan, dadjá Fredriksen.

Son boahtá dasto iežas bellodatguimmiide ávžžuhit jienastit vuostá kommišuvdnaásaheami.

Eai nagodan Olgeža hálahit

Michael Tetzschner, i mørk dressjakke, står foran et grått bygg

II DOARJJO: Stuorradikki dárkkistan- ja vuođđudanlávdegotti miellahttu, Olgešbellodaga Michael Tetzschner.

Foto: Siv Sandvik / NRK

Olgešbellodaga stáhtaministtar Erna Solberg dajai Tråante-doaluid sártnistis ahte dáruiduhttin lea okta Norgga historjjá seavdnjadeamos osiin (čujuhus dárogielartihkkalii).

Muhto Olgešbellodat ii leat dán rádjai orron mielas kommišuvdnii.

Dan duođašta Olgešbellodaga Michael Tetzschner maŋŋá Stuorradikki lávdegotti gulaskuddama.

– Mu mielas eai boahtán gulaskuddamis ovdan dieđut mat gáibidit sierra guorahallama. Mun gal šattan iehčan bellodaga stuorradiggeáirasiidda ávžžuhit hilgut evttohusa ásahit kommišuvnna, dadjá son.

Korte nyheter

  • – Alimus Hálddahusriekti bágge ii-sápmelaččaid Sámediggái 

    Sámiráđi ságadoalli Áslat Holmberg oaivvilda, ahte Suoma Alimus Hálddahusriekti (AHR) badjelgeahččá sámi álbmoga.

    – AHR lea ođasmahttán mearrádusaid, mat leat gávnnahuvvon rihkkut sápmelaččaid vuoigatvuođa friddja politihkalaš ortniiduvvamii, oaivvilda Holmberg.

    AHR lea mearridan, ahte mannan čavčča sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Riekti lea gieđahallan badjel čuođi sámediggeválggaid válgalogahallama ja válgabohtosa guoski váidaga.

    – AHR fas bágge Sámedikki dohkkehit 72 ii-sápmelačča ižas jienastuslohkui. Ná áitá Sámedikki legitimitehta sápmelaččaid ovddastanorgánan, cuiggoda Holmberg.

    Aslak Holmberg
    Foto: Piera Heaika Muotka / Sámiráđđi
  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset