Geassemánus mearrida Stuoradiggi ásahuvvogo nu gohčoduvvon duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna, guorahallandihtii mo dáruiduhttin lea čuohcan ja váikkuhan sápmelaččaide ja kveanaide.
Leat Stuoradikki dárkkistan- ja vuođđudanlávdegotti miellahtut geat šaddet siskkáldasat iežaset bellodagain ávžžuhit eará stuorradiggeáirasiidda, mo sii galget Stuorradikkis jienastit áššis.
Danin leage NRK gulaskuddan muhtin lávdegoddemiellahtuin ja bellodatovddasteddjiin – maid sii oaivvildit.
– Fasttes oassi Norgga historjjás
Earret Sosialisttalaš Gurutbellodaga áirasat, geat lunddolaččat dieđusge šaddet doarjut iežaset bellodaga evttohusa, de leat Gurutbellodat ja Birasbellodat áidna bellodagat mat dál juo leat mearridan áššis.
Bellodagaid stuorradiggeáirasat bohtet eará sániiguin geassemánus doarjut kommišuvnna ásaheami.
– Dáruiduhttinpolitihkka lea fasttes oassi Norgga historjjás.
– Guorahallan buvttášii ovdan mo našunalisma ja rasisma čuhce sápmelaččaide ja kvenaide, ja makkár váikkuhusat das leamaš, dadjá Gurutbellodaga Ola Elvestuen.
Su bellodagas leat oktiibuot ovcci áirasa.
Birasbellodaga áidna stuorradiggeáirras, Rasmus Hansson, lohká maid dehálažžan ásahit kommišuvnna.
– Lea lunddolaš vuohki oažžut dihtosii mii dat lea geavvan, ja dat buoridivččii sihke dážaid, kveanaid ja sápmelaččaid boahtteáigge dili, dadjá Hansson.
– Čuozai garrasit munnje
Kristtalaš Álbmotbellodaga Hans Fredrik Grøvan lea maiddái mielas ásahit kommišuvnna.
– Kommišuvdna buvttášii ođđa máhtu, dadjá son.
Son lei okta dain dárkkistan- ja vuođđudanlávdegotti áirasiin, geat dán vahku álggus čuvvo lávdegotti gulaskuddama kommišuvdnaásaheami birra.
– Dat mii bođii ovdan gulaskuddamis čuozai garrasit munnje, sihke eaŋkildáhpáhusat, muhto maiddái dat maid sámi servodat lea dáruiduhttimis vásihan áiggiid čađa, dadjá Grøvan.
Doallá čihkosis maid oaivvilda
Kanadas ásahedje duohtavuođakommišuvnna, ja maiddái Suomas ja Ruoŧas lea dáid áiggiid guorahallamin vejolašvuođaid sullasaš kommišuvnna ásahit.
Ii Guovddášbellodatge leat mearridan dorjotgo kommišuvnna.
Bellodaga stuoradiggeáirras Per Olaf Lundteigen lohká gal baicce ahte Stuorradikki dárkkistanlávdegotti gulaskuddan váikkuhii su oaidnui.
– Gal gulaskuddamis ávžžuhuvvui čielgasit ahte álggahit barggu ásahit kommišuvnna.
Lundteigen dovddasta NRK:i ahte son lea gal mearridan áššis, muhto maid lea mearridan ii muital mediaide vel.
– Háliidan leat veahá várrogas maid mun almmolaččat dajan, ovdal go lean iehčan bellodatgummiiguin gulahallan. Lea dehálaš ahte min bellodagas lea ovttajienalašvuohta áššis, dadjá Lundteigen.
Dovddasta vuoigatmeahttunvuođa – liikká ii fuola kommišuvnna
Ovddádusbellodaga stuoradiggeáirras Jan Henrik Fredriksen ii doarjjo duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna ásaheami.
Su mielas lea dáruiduhttima váikkuhusat bures juo čielggaduvvon.
– Dat ii leat eahpádusge ahte sápmelaččat leat vuoigatmeahttumit gieđahallojuvvon, muhto mii han diehtit juo dan, dadjá Fredriksen.
Son boahtá dasto iežas bellodatguimmiide ávžžuhit jienastit vuostá kommišuvdnaásaheami.
Eai nagodan Olgeža hálahit
Olgešbellodaga stáhtaministtar Erna Solberg dajai Tråante-doaluid sártnistis ahte dáruiduhttin lea okta Norgga historjjá seavdnjadeamos osiin (čujuhus dárogielartihkkalii).
Muhto Olgešbellodat ii leat dán rádjai orron mielas kommišuvdnii.
Dan duođašta Olgešbellodaga Michael Tetzschner maŋŋá Stuorradikki lávdegotti gulaskuddama.
– Mu mielas eai boahtán gulaskuddamis ovdan dieđut mat gáibidit sierra guorahallama. Mun gal šattan iehčan bellodaga stuorradiggeáirasiidda ávžžuhit hilgut evttohusa ásahit kommišuvnna, dadjá son.