Hopp til innhold

Tråante 2017: – Dán vahku mii leat leamaš dego stuorra sámi bearaš

Golmma jagi áigi son vuosttaš geardde duosttai coggat gávtti. Dán vahku sus leat leamaš stuorra vásáhusat Tråantes ovttas eará sápmelaččaiguin.

Ulrika Louisa Snowdon

Ulrika Louisa Snowdon lea hirbmat duhtavaš Tråante 2017 doaluiguin. – Mus leat olu buorit muittut dan vahkus go dáppe lean leamaš, lohká son.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Go mii deaivvadat Ulrika Louisa Snowdoniin Scandic Lerkendal hoteallas sámekonferánssa oktavuođas, de sus šaddá váimmolaš deaivvadeapmi sámediggepresideanttain Vibeke Larseniin.

Larsen dat leige gii oaččui Ulrika Louisa searvat sámepolitihkkii ja dán jagi sámediggeválggaide lei gávvalváhkilaš nuorranieida viđádin Bargiidbellodaga sámediggeválgalisttas Viesttarmeara válgaguovllus.

Sametingspresident Vibeke Larsen i kofte i møtesal

Ulrika Louisa Snowdon lea giitevaš go sámediggepresideanta Vibeke Larsen su oččodišgođii mielde sámepolitihkkii.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Dasto šadde stuimmit Sáme-Bargiidbellodagas. Vibeke Larsen geassádii listaevttohassan ja guđii bellodaga. Snowdon beasai de njealját sadjái.

– Mu mielas lea vahát go manai nie. Vibeke oainnat lea hirbmat čeahpes politihkkár, oaivvilda Snowdon.

– Vuosttaš geardde rámiduvvon go mus lea gákti

Sámediggepresideanta buorresta Ulrika Louisa Snowdona váimmolaččat.

– Dát han lea «mu» nieida, čilge Larsen.

Ii leat dušše Norgga sámediggepresideanta gii lea váldán birra čeabáha ja buorrestan nuorra politihkkára dáppe Troandimis.

20-jahkásaš duosttai easkka golmma jagi áigi almmolaččat hállat, ahte lea sápmelaš ja dát vahku lea sutnje áibbas erenoamáš buorre.

– Vuosttaš geardde lean rámiduvvon go mus lea gákti badjelis. Amas olbmot leat buorrestan mu, čirron ja lohkan sii leat váivvis dáža álbmoga bealis sámiid badjelgeahččamis, muitala Snowdon.

Ulrika lea ieš politihkalaš aktiivvalaš, muhto sutnje leat kulturdáhpáhusat eanemusat báhcán muitui dán vahku ávvodoaluin.

– Rahpan ja oktavuohta riikkarájáid rastá lei erenoamáš. Buot gávttehasat dearvvahedje nuppiideaset ja buohkat ledje dego oahppásat dán vahku.

Duhtavaš

Tråante 2017 prošeaktajođiheaddji lea duhtavaš go olbmuin leat buorit vásáhusat, ja son navdá muhtin muittuid bistit guhkás boahtte čuođi jahkái.

– Dán navddán olbmuid muitit «agibeaivve». Dát lea albma menestus, duođaid stuorra menestus, lohká prošeaktajođiheaddji Ida Marie Bransfjell.

Ida Marie Bransfjell

Prošeaktajođiheaddji Ida Marie Bransfjell lea duhtavaš go olbmot leat duhtavaččat.

Foto: Monica Falao Pettersen / NRK

Nuorranieida lea Finnmárkku Bargiidbellodatnuoraid nubbijođiheaddji ja son lei mielde jaskes miellačájáhusas DnB kantuvrras Troandimis. Dás sámenuorat čájehedje vuosteháguset go báŋku ruđalaččat doarju stuorra oljobohccehuksema Davve-Dakotas USAs.

– Ii leat dárbu álu ráhkadit rieja ja bilidit. Duollet dálle lea doarvái čohkkát jaska, iige dadjat maidige. Liikká sáhttá joksat buori politihkalaš bohtosiid, lohká Ulrika Louisa Snowdon.

Korte nyheter

  • Beitekrise i Karasjok - skuterløyper stengt

    Kriseberedskapsutvalget har erklært beitekrise i store deler av Karasjok. På grunn av dette er flere skuterløyper stengt, skriver Karasjok kommune på sin nettside.

    Løype 5 mellom Láŧevuovdi og Guovžilbohki og løype 17 Badjenjárga til Dákteroavvi stenges midlertidig.

    Løypa stenges fram til 8. april av hensyn til reindriften.

    Karasjok kommune kan stenge skuterløyper etter kommunal forskrift om snøskuterløyper § 7.

    Beitekrisen har rammet flere distrikt i Nordland, Troms og Finnmark, og har så langt berørt i overkant av 60.000 rein.
    Foto: Landbruks- og matdepartementet
  • Dieđihit eambbogo 30 goddon Israelea falleheamis Syriijas

    Siviila olbmot ja soalddáhat galget leat goddon israelalaš áibmofalleheamis Syriijas, syriijalaš eiseválddiid dieđuid mielde.

    Eanetgo 30 olbmo galget dieđuid mielde goddon.

    Dieđuid mielde galgá Israel fallehan Aleppo gávpoga mannan ija diibmu 01.45 báikkálaš áigge.

  • – Alimus Hálddahusriekti bággeha ii-sápmelaččaid Sámediggái 

    Sámiráđi ságadoalli Áslat Holmberg oaivvilda, ahte Suoma Alimus Hálddahusriekti (AHR) badjelgeahččá sámi álbmoga.

    – AHR lea ođasmahttán mearrádusaid, mat leat gávnnahuvvon rihkkut sápmelaččaid vuoigatvuođa friddja politihkalaš ortniiduvvamii, oaivvilda Holmberg.

    AHR lea mearridan, ahte mannan čavčča sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Riekti lea gieđahallan badjel čuođi sámediggeválggaid válgalogahallama ja válgabohtosa guoski váidaga.

    – AHR fas bágge Sámedikki dohkkehit 72 ii-sápmelačča ižas jienastuslohkui. Ná áitá Sámedikki legitimitehta sápmelaččaid ovddastanorgánan, cuiggoda Holmberg.

    Aslak Holmberg
    Foto: Piera Heaika Muotka / Sámiráđđi